lihtlausete treening

2012-02-11T08:31:00.000-08:00

I don't know what you're looking for

you haven't found it baby, that's for sure

You rip me up and spread me all around

in the dust of the deed of time

And this is not a case of lust, you see

it's not a matter of you versus of me

It's fine the way you want me on your own

but in the end it's always me alone

And I'm losing my favourite game

you're losing your mind again

I'm losing my baby

losing my favourite game

I only know what I've been working for

another you so I could love you more

I really thought that I could take you there

but my experiment is not getting us anywhere

I had a vision I could turn you right

a stupid mission and a lethal fight

I should have seen it when my hope was new

my heart is black and my body is blue

And I'm losing my favourite game

you're losing your mind again

I'm losing my favourite game

I've tried but you're still the same
I'm losing my baby

you're losing a saviour and a saint

2012-01-18T02:01:00.000-08:00

Võitlen iga päev endaga nimede üle. Pean ära otsustama, kas ma õpin kõik selgeks või käitun loomulikult, mille hulka käib süüdimatu rumalus ("türa kas sa arvad et ma olen mingi kuradi leksikon sinu arust või"). Noh, ma proovin aru saada, mis on Suurte Nimede Juhtiv Moebränd, aga ikkagi tundub huvitavam tundide ja päevade kaupa tumblrist pilte arvutisse salvestada ja täiesti suvaliste tüdrukute moeblogisid vaadata.

Keegi võiks mind vähemalt süüdistada, et mul ikka veel tööd pole ja ma ainult pilte vaatan päevadläbi. Aga ei. Kus sa sellega. Nüüd peab tõesti ise kõik välja mõtlema.

2012-01-04T12:41:00.000-08:00

Ma ei tea mitmendat korda, aga ma sulgesin FB konto. Kui tahad veel mu haiget sitta lugeda, siis ma regresseerusin tagasi messengeri - triin_tasuja @ hotmail

Muidu on ka enesekriitilisem aeg kui tavaliselt.

2011-11-16T02:23:00.000-08:00

Kui nii võtta, siis polegi asjad kõige hullemad. Mul on jälle Vonneguti vaimustus ja see teeb mu päevad siiralt paremaks ja annab hullult jõudu, et keegi niimoogi suhtub, nagu ise tahaks suhtuda. Ma tahan seda päriselt elada, mida ma loen. See ongi minu ja kirjanduse peamine lüli vist - seda ei ole kogu aeg vaja, aga vahel ilma ei saa. See täidab mingi lünga, mis aitab mul tegelikkust händlida.

Pean lihtsalt ära harjuma selle kontrastiga minu ja maailma vahel. Ja ma ei pea suurele mittemillegi tootmise hooravale rattale hoogu juurde andma sellega, et rattasse sisse istuksin. Ja robotiks muutuksin. JA PEALEGI inimesed kellel on pangalaen võivad sellegipoolest rahulikult magada ja nad isegi peaksid RAHULIKUMALT magama kui need tõpranäod, kes iga päev inimestelt mitte millegi eest ressursse imevad.

Vahel ma mõtlen suurima mõnuga selle kuradi maailmalõpu kaose peale, mis juhtub siis kui nende süsteemid läbi kärssavad. Kui näiteks internet otsustab ükspäev olemast lakata. Et mingi.. kes nüüd peeti külvab? He he, mis teile nüüd korda läheb?

He he he..

2011-11-15T02:54:00.000-08:00

ja veel teateid tegelikkusest: mu absolutely fabulous arvuti kõvaketas langes koomasse (koos kõige algelisemate ja esimeste päris käsikirjahakatistega); mul pole tööd ja ma ei saa päris hästi aru, miks üldse ..
ja siis need kollektiivsed depressioonihood

mõned asjad ei muutu ikka kunagi

cv

2011-11-15T02:49:00.000-08:00

KES VÕTAKS TÖÖLE ENDIST LUULETAJAT
KES KURAT JAGAKS LEIBA

formaat on saavutus saavutuse otsa
read kogemusi täis
depressioon nälg suitsiidiiha
ilusad pildid ja püüe jääda vait

aasta-aastatlt aina paremaks
te peate seda uskuma
ma tahan lihtsalt elada

2011-10-25T10:27:00.000-07:00

Selle vaatuse vaatluse aeg on läbi. Järgneb a silent wall of text kusagil utoopilistes delikaatsetes ja anonüümsetes paikades.

KIRGASTUMINE

2011-08-24T07:12:00.000-07:00

Nüüd ei jää mul muud üle, kui tunnistada endale, et käes on vaatluse aeg, vaikimise tund ja õppimise ajastu. Ja ma eriti ei usugi, et ma raamatute lugemisega targaks saaks, see ei tundu ikka üldse õige värk olevat. Äratundmine peaks nagu eeldama mingit kogemuslikkust või lausa erudeeritust, aga mul on vaja veel sada asja üle vaadata, miljon asja ära proovida ja mis-kõik-veel, mis ei kannata oodata. Raamatud samas, kirjutatud ja kirjutamata, ei jookse kuhugi.

A see värk on üldse seotud selle küsimusega intellektuaalsusest, mis mind painanud on, nagu igast muud lollid asjad mind aastaid painanud on. Ma võtan hoopis vahelduseks mingit uue suhtumisega lähenemist peale ja seda mõjuvates kogustes. Kus ja mida, sellest ma kunagi kirjutan.

2011-08-22T02:41:00.000-07:00

Mida enam ma igapäevaselt tunnen, et ma saaksin/võiksin olla kirjanik, seda õigem see tundub, aga ikka enam aina ebareaalsem, sest ma ei kirjuta mitte midagi. Päriselu selles ebareaalses võtmes ei suuda veel mingeid vilju luua. Ja täna hommikul Islandi majanduskriisist dokumentaali vaadates tabas mind arusaamine, et ma olen siiani oskuslikult välja elanud enamasti negatiivseid tundeid. Nemad seal naersid ja näitasid pangale, kellele nad miljoneid võlgu olid, lihtsalt fakki ja tegid mahepõllundust. Mida mul vastu on panna?

2011-08-15T13:22:00.000-07:00

Probleem eksisteerimisega näib kahtluse alla seadvat mu tolerantsust. Võiks lausa öelda, et ma olengi e b a t o l e r a n t n e ja oh õudust - mingi piirini ma lausa naudin seda, kuigi see on vist pigem seotud mässu inertsiga, mis toimib nii, et kui sa juba kord oled hakanud enesekaitseks vihkama, siis on kuidagi keeruline seda maha jätta. No kuidas olla selline inimene, et võtad omaks, ilma et tunneksid kohustust võtta enda maailma, inimesi, kes pole sümpaatsed?
Harjumine sellega, et mina tervikuna pole enam üksireguleeriv ei ole muud kui korralik hunnik tööd. Poleks kunagi arvanud, et armastus on kõige ratsionaalsem asi, mida ma kunagi kogen. Mitte miski muu ei pane mind sundima end pingutama olemaks arusaadav, kui otsene ja intiimne vastukaja mu reaktsioonidele, millest ma isegi enne nende tegemist aru ei saa. Nii skisofreenilise tundeelu juures on naeruväärne arvata, et mul sinna kõrvale peaks veel isu olema raamatuid lugeda.

Suvi on

2011-07-05T14:26:00.000-07:00

ilmselt kõige halvem aeg kirjutamiseks. Mõnes mõttes on mõistus kindlam kui kunagi varem, aga teisest küljest oleksin ikkagi nagu amputeeritud, saavutamata eal terviklikke inimlikke omadusi üheaegselt. Kirjutamise asemel olen hakanud mööbliesemetele maalima, väljas käimise asemel kodus pikki hommikukohvisi jooma ja viimastel päevadel veel reaalsemana nägema varianti, et võibki olla, et ma pole varem nii rahulik olnud, sest ma pole teadnud, et see võimalik on. Kuigi alateadlikult olen ma vist alati unistanud sellest Tiiulikust kulgemisest ... Kuidas see oligi - kõik, kes rändavad ei pruugi olla eksinud?

Ja nüüd on ilmselt viimane aeg endale tunnistada, et mulle on alati kõige rohkem meeldinud viibida ruumides, mille piire pole võimalik silmaga näha. Ju on seegi, kuhu ma praegu olen jäänud, üks versioon reaalsuste mitmekesisusest. Ainult vist sentimentaalsusest on mul kahju oma väljendusviiside kaduvuse pärast..

Lõpuks ometi

2011-06-14T14:48:00.000-07:00

hakkan mingilgi moel oma mõistusega kuhugi pärale jõudma ja ma arvan nii, sest tahan, et see hädavajalik common sense'i areng päriselt toimuma hakkaks. Tuleb päriselt argieluga silmitsi seista, et seda täielikult mõista. Ma olen alati pigem reaalsuse ja taeva vahel hõljunud, unistades millestki kolmandast - mingist maailmast, mis on mulle mugav, kuigi seda pole tegelikult olemas ei taevas ega maa peal. Ma oskan unistada, aga kas ma tööd ka oskan teha? Ja kui ma töö tegemise ära õpin, kas ma siis tõesti unustan unistamise?

Öeldakse, et "mõtlen - järelikult olen olemas", aga minu meelest on see alati olnud "unistan - järelikult olen olemas". Ma pean teada saama, kust läheb nende maailmade piir ja ma tahan saada selgeks, kuidas neid teineteisest eemal hoida, ilma et nad seguneksid mingisuguseks ühtlaseks häguks.

Ja kuna nüüd võib vist juba välja öelda küll, et tulemas on teine luulekogu, siis märgitatagu siin, kui Triin Tasuja kõige otsesemas kirjanduslikus mõttekandjas üldse, ära, et tulevane luulekogu "Armastust on ja armastust pole" on aegunud ja tegu pole enam minu jaoks iseenesestmõistetavate tekstidega. Ma ei saa enam aru, kuidas kirjutada nii jõhkralt ning ma vaatan nendele luuletustele nagu need oleksid kellegi omad, kellele ma annaksin creditit julguse eest, aga kelle luule pornograafilisus mind sügavalt hirmutaks. Seda kõike kroonib ka fakt, et kogu tekstid on kirjutatud eluaastatel 19-20, aga ma hakkan 22 saama. Mingitel vanuritel on seda võib-olla raske mõista, aga ma olen võimeline ühe aasta jooksul vähemalt kaks reinkarnatsiooni tegema. Ja üleüldiselt oleksin ma vist õnnelik, kui ma mitte midagi rohkemat sellest kogust rääkima ei peaks, sest mulle ei paku enam mitte mingit pinget lahata tüdruknaise armu-, iha-, ja maailmavalu.

2011-05-31T23:21:00.000-07:00

Mul pole nüüd ikka aimugi, kas mul on veel kasvuraskused, või on mul nähud mingile häirele, mis keskmise inimese jaoks pole muud kui suutmatus teistega arvestada. "Suru ennast alla, oinas, tee nii, nagu teised teevad ja siis puhka, sul on palju puhkust vaja, sest sa oled lihtsalt selline tundlik inimene." Kuigi teha teiste järgi on minu jaoks alati maailma kõige rõvedam asi tundunud ja for fucks sake - ma ei keeranud ennast isegi ema üsas õigetpidi kui oleks pidanud. Aga see suur iseloom hakkab juba inimsuhteid tapma, ja vahel tundub mulle, et kui ma end tagasi hoian, siis ma lendan mööda seinu ribadeks..

2011-05-20T07:43:00.000-07:00

J tõi mulle vale salati ja ma oleks äärepealt nutma hakanud, et ma nii loll olen. Uhkus ajab upakile, ideaalid jätavad nälga.

2011-05-19T09:19:00.000-07:00

Huvitav, et ainuke tegevus, mida ma meisterlikult valdan on vingumine. Kas ei oleks aeg mingi uus skill sama põhjalikult ära õppida? Ja kuidas oleks saada lahti hirmu väljendamisest nii negatiivsetel viisidel?

2011-05-14T03:18:00.000-07:00

ILGELT kõrini on oma kottide otsas elamisest

2011-05-04T07:31:00.000-07:00

Okei, võib-olla need õrnad naisluuletajafiguurid on ka tõesti päriselt nii (oksendamaajavalt) ürgtundelised ja õrnad, nagu mina olen vänge ja toores. Ja okei, võib-olla ma ei peaks neid sellepärast dissima, et nad mulle nii igavad (ainult!) tunduvad. Aga ega ma nende luulet küll lugema ei hakka. Ja ma tahaks ikkagi kohe ropendama hakata, kui ma nende peale mõtlen.

hard not to be so hard on myself

2011-04-29T04:20:00.000-07:00

Maikuu ootusärevuses pole vist midagi hullemat kui otsida endas teeviitasi vaimseks laveerimiseks. See on nagu korraldatataks mu ajus orienteerumisvõistlus, mille pean ise endale korraldama, ise selles osalema ja ise enda stopper olema. Ja ma ei saa öelda, et ma ei tahaks seda kõike teha/olla, aga ma lihtsalt ei tea, kust otsast peale hakata.

vee pealetõmme eraklusele

2011-04-21T09:59:00.000-07:00

http://nov6istail.blogspot.com/

VAHETASIN ŽANRIT

proloog eraklusele

2011-04-09T10:17:00.000-07:00

Karjusin jälle inimeste peale hästi kõvasti ja tigedalt ühel ööl. Oma imestuseks rääkisin tõtt, mis mind nüüd eriti raskelt vaevab, sest see ei jõudnud mulle enne kohale, kui ma selle välja olin röökinud. See on tunne, nagu ma oleks karikas, mis saab kohe täis, kui ma end tühjaks ei saa valda - ma olen igast kanalist nii infoga üleküllastatud, et võin iga moment lihtsalt lõhki minna. Ma ei kannata enam peaaegu mitte ühtki inimest välja, kes minuga suhelda tahab ja ma ei tunne selle pärast isegi süümepiinu, kuigi ma tean, et see on haiglane. Ma peaaegu vihkan inimesi praegu, välja arvatud need, kes mulle veel materjali annavad - kelle kaudu ma saan veel võib-olla midagi kordumatut teada. Kuigi ma ei tea, palju sedagi enam mahub.

Mul on nüüd vist päriselt mingi loomevalu peale tulnud, aga ma ei oska sellest lühidalt niimoodi rääkida, et see oma poeetilisusega labane poleks. Varsti ma ilmselt kaon kuhugi täiesti ära.

2011-04-01T18:46:00.000-07:00

Milleks alkohol kui on psühhedeelikumid?
Aina enam hakkab mulle tunudma, et tänapäeva inimesed ei saa ikka mitte millestki aru.

2011-03-20T02:55:00.000-07:00

Millal on inimene romaani kirjutamiseks küps? See tunne piinab mind viimased kuud hullumeelselt. Näib, et ma olen enda olemasolu õigustuseks kirjutamisvajaduse nii sügavale teadvusse ammutanud, et iga päev lohiseb selle idee järel nagu köis ning mu alateadvuses kestab lõppematu mantra: "ka see jumal-teab-milleks-loodud päev on sinu jaoks päev hakkida peeneks iga tunne, mida sa tunned, et formuleerida ja teadvustada see kunagi kasvõi mitte kirja pandud mõtteks mõne lause taha, mis saab üheks killuks sellest suurest eeposest, mille sa valmis pead kirjutama". See kõik on iseeesest heavy, kuigi ma üldse tahaksin, et see tuleks õhkõrn, aga seda rohkem ma pean seda läbi purema. Eelkõige päästan ma valmiskirjutamisega iseend, ausõna, ikka veel ainult iseend..

2011-03-13T15:30:00.000-07:00

Mulle ei meeldi enam Kerouac. Kuigi alustasin esimese mitte tõlgitud raamatuga alles nüüd ei händli ma seda ameerikalikkust mis mul kuidagi üldse kahe silma vahele jäi enne. Ja spontaanselt pikad laused on pigem mittemidagiültevalt kaunid, kui mahlased, ootamatud ja tabavad - lihtsusest rääkimata. "Dharma Bums" pigem peletab mind budismist eemale kui paneb sellele vaatama kui isiklikult sügavale vaimsele kogemusele. Esimene raamat üle tüki aja, mille lugemine tundub ajaraisk.

2011-02-21T14:01:00.001-08:00

Tundub, et mida nõmedam ma olen seda lahedamaks ma muutun.

2011-02-18T12:20:00.000-08:00

CAN I ENJOY BEYING MYSELF NOT KNOWING WHO I REALLY AM?
tunnen end selliseid ridu kirjutades nagu Carry Bradshaw, kelle vaatamine mulle alateadlikult külge on hakanud. täiesti pekkis, sihilikult ei tohiks siis ju liiga korralikult kirjutada.

ma saan raha raamatute lugemise eest!!!! fuck you maailm, see on nagu joonistamise ja kirjutamise eest palka saamine - suht kõva!

Soojendusharjutused proleeluks

2011-02-09T05:25:00.000-08:00

Söögiga on sitasti - nuudlid ei tundu enam ühelgi tasandil toitvad olevat. Alkohol ei tiku mõttessegi ja paneb mõtlema, kas tuttavatega enam ongi midagi ühist. Gripiviirus ei anna kellelegi armu ning nina luristades, olles neljandal päeval alistanud palaviku, ootan ma töölekutset, et lugeda ausa miinimunpalga eest vene sotsrealismi, mille virtuaalse realismi vastu välja olen vahetanud.
Lõpuks ometi jõuab kohale järjekordne laadung lolli-tunnet, mis paneb mind taotlema vaid minimaalsete vajaduste rahuldamisõigust. Muidugi suur tänu honorari mitte maksmise eest!
Tra mai viitsigi luuletaja olla niikuinii, nälgida võib igaüks ka ilma kirjanduslike abitsioonidetagi.

2011-02-01T01:10:00.000-08:00

Huvitav, kuidas arveid maksta, kui raha ei ole

2011-01-21T04:33:00.000-08:00

Ma lugesin läbi kaks Taagepera artiklit ning mul on tunne, et see selgitab isegi isiklikul tasandil lahti teemad, mis on rohkemal või vähemal määral kogu ühiskonnaga seotud. Kapitalismi pealetung ja sotsialismi mõttejäänuk on kohtunud iseseisvunud Eesti praegu täiskasvanuteks sirguvate inimeste ellu kõige hullemal viisil: uuendusmeelsus on veel vanade võimulolekul taunitav ja seetõttu pole ma ilmselt ehk ainuke, keda ümbritseb vana hea vaesuse ja alkoholi igavene idüll. Meil pole ikka veel raha, et maksta üüri, aga meil on alati raha, et osta viina. Või: mul pole sinu kasvatamiseks terve elu aega olnud, aga sa pead mind austama selle eest, et ma su ülikooli plekin. Nii palju on mulle ikkagi selgeks tehtud, et austus tuleb välja teenida, aga kui teeneid.. jne.

Ma olen muidugi ka õudse iseloomuga inimene, sest minus on kombineerunud jäärapäisus ja ülitundlikkus. Veel halvemal juhul, ilma vanaema või sõpradeta, oleksin ma, ilma ülereageerimiseta, vabatahtlikult kuhugi asutusse läinud ja end drooge täis toppida lasknud (mis iseenesest pole üldse kõige sitem stsenaarium ju). Aga tuleb välja, et asi ei ole täiesti minu viga..
Hea seegi?

allakäigu eelis

2011-01-03T02:35:00.001-08:00

Ülikoolist välja tilkudes hakkab minus uuesti kasvama see vana trots kogu akadeemilise ringkonna suhtes. See on ilmselt sellepärast, et ma sain oma pooleteise aasta jooksul tõestust faktile, et teadus on tõepoolest vähe proosaline. Mis iseenesest ju ei tähenda, et see proosa kujunemisele midagi juurde ei peaks andma. Aga seda ainult kuni piirini, mil hakkab kaduma võime unistada. Mul ei ole südant, et vahetada unistamine hariduse vastu. Ma ei suudaks niimoodi elada. Mul oleks nii mõnus kirjutada suurelt ja rasvaselt üle virtuaalruumi jälle asju nagu vanasti: mind ei koti kellegi ülikoolikraad või mõjuvõim massile, kui niikuinii pole jõudu, et puudutada äärmusi. See on vana ja rumal, kulunud trikk, mida ma vanasti väga palju harrastasin, ja kuigi õppimine on mind pannud sellisele hõiskamisele kriitiliselt vaatama, ei suuda ma jätta uhkustamist oma allesjäänud lolluse üle. Rumalus jätab mulle ruumi mõelda välja asju, mis võib-olla juba nii üht kui teistviisi tõestatud on.

paradigma ilukirjandusest

2010-12-15T06:40:00.000-08:00

"Mul pole meeles, kes see tarkpea oli, kes hingelise kasakaalukuse saavutamiseks soovitas teha päevas kaht ebameeldivat asja. See oli tõepoolest arukas inimene ja ma täidan seda ettekirjutust täpselt - tõusen iga päev ja lähen iga päev magama. Kuid mu loomuses on ka asketismi algeid - .." ma käin Tartu Ülikoolis ".. kurnates sellega oma vaimu üsnagi julmal viisil."

2010-12-14T00:56:00.000-08:00

Kui öelda, et uhke on olla mina ise, siis nüüdseks saab sellest teha ainult ühe järelduse: kui elu läheb liiga hulluks, siis on see kõige otsesemalt sellega soetud, milliste omadustega on täisväärtuslik Mina. See ei ole lihtsalt see, et ülikool teeb ajuoperatsioone paigaldades mõtlemisformaate, või et keskkool vägistab inimest samamvõrd kui puberteet - see on ikka Mina Ise, kes kõiki neid asju tunneb. Suures maises süsteemide nõiaringis ei jää lihtsalt muud üle, kui hoida piiride lähedale, mis võivad hukatavuse asemel olla võib-olla ainsaks pääseteeks, kui hulluks võib minna nii ühel kui teisel viisil - milleks siis istuda ja oodata, et elamine iseenesest päästaks meid mõttetusest olla inimene.

unistuste hetkeseisust

2010-12-02T14:05:00.000-08:00

Suva, ma proovin pikemalt kirjutada, ega keegi eriti niikuinii ei loe ja mul sõidab katus liiga ära, kui ma liiga kaua ei kirjuta. Millegi pärast tuleb see alati välja teistsugune, kui need jutud, mis mul peas tekivad. Võimalik, et see on märk ebaküpsusest ja võimalik on, et ma kujutan seda ette. Sest ettekujutamine on tõepoolest mu kaasasündinud trumpomadus, mis on nii alaline, et ma seda mitte kunagi teadvustada pole osanud. Aga viimasel ajal on mingi värk hakanud juhtuma:
mul pole enam tavapärastest asjadest ainest unistamiseks. Ainus maine unistus, mis mul veel on jäänud, on vananemine ja see on nii pikk protsess, et selle toimumist või mittetoimumist on raske tähelepanna. Sellepärast tahaks ma nüüd muid asju unistada, aga ma ei ole veel päris kohal omadega. See muudab mind rahutuks - mul on unetusprobleemid ja ma kipun õppimisega nii tõsiselt tegelema, et selle distsipliin tundub mulle juba lihtne. Äärmiselt ebaunistuslik olukord!

2010-11-28T12:38:00.001-08:00

Akadeemiline kirjutamine rebib mu pooleks.

2010-10-28T08:58:00.000-07:00

FUCK OFF, RAHA, MA EI HAKKA SIND ORJAMA!!!

2010-10-26T14:50:00.000-07:00

Mõtlemisdistsipliin nõuab kardinaalset väljavahetust - senisestest muutustest peavad saama mitmekordsed, et ma üldse ellu jääksin. See kõik on võrreldav endale mingisuguse müüri ümber ehitamisega, sest enam pole lihtsalt eluaega tunda nii kohutavalt palju kaasa asjadele, mida ma muutma pole määratud. Igal päeval pean ma sellegi üle raskeid lahinguid pidama, mida on tervislikum mõelda, saamata nii enam tegutseda vastavalt mu enesehävitajalikele impulssidele.
Hakkan põhjalikumalt aru saama faktist, et elus peab olema nii palju kordi tugevam inimene, kui mina oma sünnipäraselt.

2010-10-21T06:34:00.000-07:00

Vähe sellest, et armastus on armetu ja vaene loom, kes ulualust ei taha, pole mul selle jaoks õnneks ka aega.

2010-10-18T05:42:00.000-07:00

Viimane võimalus ja viimane aeg oleks paika panna prioriteedid, mida seada eesmärgiks ja mida tuua kirjutamise nimel ohvriks: olla kuiv, teaduslik ja lootusetult distantseeritud inimestest või lasta asjadel omasoodu joosta, peeasi, et distants minimaalseks jääks..

Võimalik, et peaks esimest korda päris sügavalt eraklusse kaduma, teadmata isegi, milleks täpselt.

2010-10-04T06:42:00.000-07:00

Olen kirjanduslikult surnud, aga vean oma roiskuvat laipa mööda "kultuurimaastikku" edasi. Ma teen kõike nii, nagu peab, aga miski ei viita sellele, et leiaksin milleski kindlust. Olen sitt ja keskpärane inimene, mul pole raha ja ma olen väga palju inimestes pettunud. Mul pole enam suurt midagi kaotada, sest olen hakanud vabatahtlikult ebatähtsast eemalduma. See pole enam nagu depressioon, see on leppimine: maailm ei ole usaldusväärne, sest miski pole kindel. Me olime nii palju õnnelikumad ja kurvemad, kui me veel lollimad olime. Nüüd pole asi enam hormoonides, vaid hirmus elu läheduse pärast.

Eestlased kodust (teaduslikust tekstist)

2010-09-27T05:02:00.000-07:00

"Home - it's what has been built and made so much with one's own hands. If a person achieves something with great trouble, he somehow grows together with it."
"Just the things that I have created myself for my own give me a feeling of security and a feeling of home. Namely made by myself, got on my own and achieved on my own."

2010-09-24T07:39:00.000-07:00

Korraga armumist ja hirmu tunda on midagi, mida ma isegi ette pole osanud kujutada. Kokkuvõttes ei saa mitte millestki mitte midagi aru. See on vist jälle veidi nagu hullumeelsus Cohelho moodi: sa oled võõral maal ja ei oska kohalikku keelt.

2010-09-15T09:20:00.000-07:00

Juuste lõikamine, kolimine, suitsetamine ja raiskamine enam ei aita. Mu suu on karjumisest vait ja nüüd on vist isegi kergem, et keegi mu tegudest aru ei saa - ehk ütlen siis lõpuks ka mõne selgema sõna.

2010-08-20T03:57:00.000-07:00

VEEL ÜKS MÄRKUS VANANEMISEST: kiirenenud võime täpselt ja lakooniliselt defineerida ebameeldivat

2010-08-09T06:04:00.001-07:00

igast asjadega, mida vanemaks saad, läheb ikka sitaks kaua aega

"Algolekud"

2010-07-29T14:08:00.000-07:00

Maa on mu kodu
taevas on mu aknad
tähed on eikeegi

2010-07-22T15:40:00.000-07:00

Elu on nii rets, et ma ei tea, kumb on hullem: kas vaadata pornot või panna proosaks kõik see, mida me iga päev teeme.

2010-07-02T21:15:00.000-07:00

Наше сердце работает, как новый мотор

2010-06-10T20:32:00.001-07:00

ma parem elan nüüd ja see proosa on metsik

ma olin eelmises elus Andy Warhol

2010-06-05T02:50:00.000-07:00

"Nii et filmilint selle stseeni proovikaadritega oli ülejääk, mis jäi monteerimisruumi põrandale vedelema - see oli välja lõigatud. Ja tüdrukust oli arvatavasti saanud "ülejääk" - küllap ta vallandati. Nii on see stseen palju naljakam kui tegelik stseen, kus kõik toimus plaanikohaselt. Ja tüdruk, kes ei hüpanud, on väljalõikestaar."

2010-05-26T12:53:00.001-07:00

SÕBRALE

ma tahan lasta sul minna
su rändamist ootavail radadel
ei siingi paigas kus peatunud
kogemata korraga me mõlemad
ei püsi miski rohkem
ainult sellepärast, et seisame

ma tahan lasta sul minna
su rädamist ootavail radadel
et saaksin sind kohata
kunagi ikka nagu kedagi lähedast

keegi ei tea kui pikad on teed
mille suunas sa minust lahkud
kas mõni rada neist sulle mind meenutab
või kellegi rõõmus meri
su jalad selt teelt tõstab

et hõljuksid siis soojades vetes
su pikale veninud poisikesepäevad
mil mina armunud olin su silmade säras

2010-05-23T11:31:00.000-07:00

Kirjandus on väljendusviisina minu jaoks liiga oluline, et ma suudaksin lugeda raamatuid, mis mind ei puuduta.

Balzac

2010-05-21T02:25:00.000-07:00

"Võib-olla ei ole mõnedel inimestel enam midagi võita isikute juures, kellega nad koos elavad; paljastanud neile oma hinge tühjuse, tunnevad nad nende salajast, teenitud ja valju hukkamõistu; kuid võitmatu tarvidus puuduvate meelituste järele või kirglik soov näidata omadusi, mida neil ei ole, äratab neist tahte võita võõraste austuse ning südame, riskeerides kaotada ühel ilusal päeval sellegi."

Nii lihtne on endast jätta paremat muljet, eriti ülbusega, kui keegi sind sügavalt tegelikult tundma ei saagi.

2010-05-19T23:33:00.000-07:00

unenägude sümboolsus on üllatavalt poeetiline - iga meeldejäänud kujundile tähenduse ostimine on vaste otsimine metafooridele une luules

2010-05-17T03:05:00.000-07:00

Igapäevaste sündmuste grotesksus varjab meie eest kirgedes peituvat õnnetust.
Barnave

Ma olen armunud oma sõpra
aga ma tean, et ta ei tunne sama
me ei väljenda kiindumust
rohkem kui sõprusele omane oleks

Kui me koos purju jääme
ütlevad teised, et peaksim abielluma
et me oleme nagu õde ja vend
et me oleme ühtemoodi

Tuleme koos peolt ja tema
jääb alati minu tuppa
sest mul on kaks voodit
ja ma talun ta norskamist

Mu süda on rahulik, kui ma tean
kus ta on - eriti kui me magame

siis olen ma nagu päästetud
kuigi meie uned on erinevad

Iga kord kui kumbki meist ärkab
tahtmata teist äratada
avame silmad siiski koos
nii tavaliselt ja iseenesestmõistetavalt

Vedeledes tunnikese pohmakaga voodis
või jalutades tundideviisi linnas
pole see midagi rohkemat kui sõprus
millest paremat ma soovida ei oska

Piisab ainult liiga pikkadest
iseendaga olemise tundidest
kui ma igatsen teda elu lõpuni
oma lolluses, tüütuses ja nõmeduses enda kõrvale

Iseg kui me mitte kunagi
armastust ei tunnista
pole keegi süüdi selles
mida ta tunneb või
tunda ei suuda

2010-04-25T06:21:00.000-07:00

mina ei teeni ülikooli, vaid ülikool teenib mind. kõige eest on makstud ja allakäik on hinna sees.

Eesti rahvausundi maailmavaade

2010-04-03T10:22:00.000-07:00

hing sisaldub vastupeegelduses

2010-03-31T08:10:00.000-07:00

kas ma saan kunagi teada, mis TEGELIKULT toimub?
sest ma proovin praegu teha enam-vähem kõiki pähetulevaid asju ja tahaks näha, mis juhtub.

Jackie Brown

2010-03-22T14:38:00.000-07:00

Mõnel laupäeva õhtul
või ükskõik
millisel neist
tühimikena näivatest õhtutest
kus maailm oma hirmu ja armastusega
paigal näib püsivat
sõbrad linnast ära sõitnud
ja sul enda kokku võtmiseks jõudu ei paista olevat
nagu millegagi hüvasti jättes
käid mööda kevademärga tänavat
nähes vist mõttetult hea välja
oma õhukeses mantlis külmetades
kurva näoga libedal teel
kuulates plaati, mida sa juba
liiga palju kuulanud oled

See sall su kaelas on tema oma
ja sa arvad, et
see on lähim milleni te jõuate

2010-03-22T14:28:00.001-07:00

jah, ma kirjutan ikka veel neid hädiseid luuletusi poistest

tsitaat tulevasest romaanist

2010-03-13T10:44:00.001-08:00

"See, et mina sulle naiseks ei kõlba ei tähenda, et ma oleks sitt naine, vaid seda, et sa oled loll."

2010-03-11T02:35:00.000-08:00

nägin ETVs väga jube välja. aga ma olingi oma egoga juba liiga kõrgele sõitnud.

2010-03-07T10:17:00.000-08:00

aga iseennast sa ju ei peta

Mats Traat

2010-02-24T15:02:00.001-08:00

"Mees arvab, et need asjad on iseenesest selged, naine arvab aga, et ei ole. Seepärast peab mees ilusti nagu kord ja kohus armastust avaldama, et naine teaks, kuidas asi on."
"Ega see nii lihtne ole."

"Kui armastatakse, siis pole ükski asi keeruline," ...

sääskede inimsuhete laul

2010-02-16T14:41:00.001-08:00

"sinu sees on see ilu, mis paneb linnud metsas laulma"

Anne Franki päevik

2010-01-31T14:17:00.000-08:00

"Mõnikord mõtlen ma, et jumal tahab mind proovida. Pean end ise täiustama, ilma eeskuju ja abita, siis olen ma hiljem tugev ning vastupanuvõimeline."

suhestun ikka veel nii palju väikeste tüdrukutega

2010-01-27T15:47:00.000-08:00

MÄNGUFILM

Nüüd kus oleme leidnud armastuse
mida sellega küll peale hakata
ma riietan end lahti
ja mõeldes sinule
teen seda eriti aeglaselt
nagu filmis
mille peaosa mängid sina

Minu sõnad ei küündi
režisöör ei anna mulle rolli
stseenid minuga lõigatakse välja

Need on ropud armastussteenid
mahavaikitud ja samahästi kui filmimata
kaamerameest polnud
lint jooksis omasoodu

Sina said staariks
vallutasid maailma ja naised
mina jään arhiivi väljalõigatud materjaliks
ükskõik kui ilus ja hea

Arhiivi väljalõigatud materjal

MÕÕGANEELAJA

Sa meenutad mulle
kohati mu vanat naabripoissi
kes tahtis kokaks saada
ja oli matemaatikas väga hea
aga suurena hakkas
hoopis narkootikume tegema
kord kui ma 10. klassis
käisin jõin taga koos
selle mahapõlenud poe taga
end täis seal
oli sitaks meid kes me
tattidena majadevahel
ringi jooksime kui see
sama pood veel terve oli
lakkudes sealtsamast ostetud pulgakomme

aga pärast seda läbu räägiti küla peal
et ta ise olla öelnud
kuidas ma ta munni imesin

mõtlen vahel siiani
miks ta ometi kokaks ei õppinud
meil oli vanasti nii lõbus

aga õnneks
ma kohtasin Sind

2010-01-26T07:05:00.001-08:00

mul süda valutab, ma ei viitsi enam teeselda

Einstein:

2010-01-19T05:58:00.001-08:00

Tõde on see, mis peab vastu kogemuse proovile.

2010-01-14T10:38:00.001-08:00

now that we've found love, what are we gonna do with it?

mändide all

2010-01-10T17:25:00.001-08:00

Tol jaaniööl, kui me kohtusime istusid Sa mändide all
ja rääkisid, et armumine on
kõigest mööduv keemiline protsess ajus
aga armastus mis tõeline
on tingimusteta
ja nii puhas, et seda
enam isegi ei eksisteeri

Ometi hoian Sind edasi
nagu ei kedagi suutnud
ega suudaks hoida
selles algavas hommikus
mändide all
südame põhjas
piiritult kaugel

2010-01-05T08:54:00.001-08:00

kõigil on vaja millessegi uskuda

kirjandusteaduse eksam

2010-01-03T13:53:00.000-08:00

väga pilastav on õppida seda, mida ise parasjagu kogen ja avastan. põhimõtteliselt ei suuda süveneda luulesse kui teadusesse, tekib okserefleks.

REEDE ÖÖ

2009-12-27T11:04:00.002-08:00

Ma põen reedeõhtute rahutust
sest vastu laupäeva on öö
mil noorus ei tunne häbelikkust ega und
siin kohtuvad tränce ja polka
ning ilusate tüdrukute raske elu
jalas maailmavallutavad saapad
säärejooks iga aadama malli järgi
täna me joome ja suitsetame
hoorame ja petame
homme kahetseme või naerame

Kaovad SÜND ja SURM
kestab k u l g em i n e
mööda elu raputavaid kiirteid
mille liikumisele risti ette ei löö
ükski kelle soontes voolab nälg
õgida ahnelt mida pakub
päevast lahtilastud
piiritust kiimlemisest
vaitjäänud öö

popmuusika jääb ikka kroonima

2009-12-22T10:14:00.000-08:00

2009-12-21T12:01:00.000-08:00

teda, keda armastad tohid kõige vähem kinni hoida

2009-12-20T08:17:00.000-08:00

sellise külma ja igatsusega pole võimalik ühes ruumis elada

jälle valesti kuuldud laulusõnu

2009-12-19T06:44:00.000-08:00

these songs of freedom is all i ever have

2009-11-27T10:45:00.001-08:00

Kuidas mitte teha haiget
tahtes päästa maailma
mis meid ühtseks loob

Kuidas hoida kinni
sellest, mis meid lahutab
kui me teineteist vajame

2009-11-26T09:03:00.001-08:00

THE TENDENCY IS TO PUSH IT AS FAR AS YOU CAN

2009-11-24T04:39:00.000-08:00

suured tüdrukud murduvad regulaarselt, aga seda nii väljapeetult, et teil jääb üle ainult imestada

2009-11-24T04:31:00.001-08:00

Mida sa teeksid
kui kohtaksid kedagi
kes on sama ilus ja sama kole
kui sa isegi?

Mida sa teeksid
kui sul on tugev tunne
et sa oled leidnud kellegi
keda oled otsinud nii kaua
et see on juba ununenud?

Mida sa teeksid
kui tead, et ei tohi
armastada teda
kelle iga liigutus on kui
jätk sinu liigutustele?

Teie esimesest kohtumisest alates

mida sa teeksid, ütle
et mitte võtta isiklikult

2009-11-23T11:22:00.000-08:00

sa pole patust
puutumata

2009-11-19T18:20:00.000-08:00

Olen olnud nii rumal
kui ainult noored tüdrukud
olla saavad – armastanud sind
rohkem kui kunagi vaja
igaüks võib mu üle naerda
sest mul pole piinlik
et ma olen tundnud hullemini
kui meie seast keegi teaks öelda
rumalusi noore tüdruku moodi

ja

et ma paistan ja olen
iga peo ja päeva lõpuks
aina haruldasem ja ideaalsem
pole see mingi rikkus
kui seda ei näe
sinu pehmed silmad

Tõeline võlts

2009-11-04T13:59:00.001-08:00

kui keegi ütleb mulle, et ma olen loll
hakkan ma eriti lollilt käituma
kui keegi ütleb mulle, et ma olen rõve
muutun ma eriti rõvedaks
kui keegi ütleb mulle, et ma olen lits
lähen ma välja odava hoorana

sest ma tunnen iga sõna
mis mulle öeldakse

hea on tõusta
kui sind peetakse langevaks
lihtne on langeda
kui kõik peavad sind tõusvaks

Rohelend

2009-11-02T10:38:00.000-08:00

"Aga taas tuleb meie kultuuriruumile tänulik olla, et siin leidub nii palju ilusaid, tarku ja madala enesehinnanguga naisi ... "

paljastused

2009-11-01T10:42:00.000-08:00

http://www.postimees.ee/?id=181958
http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4980
http://www.epl.ee/artikkel/468703
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/8A0F2CB4EBAFD713C22575E10036CEFB
http://www.va.ee/?leht=v2rskeraamat
http://kirjandusjakeel.blogspot.com/2009/10/triin-tasuja-provintsiluule.html

Alender on kunn

2009-10-28T15:11:00.000-07:00

"ei tea, kas on palju või vähe
sind oodata

eluaeg"

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=96263

2009-10-12T09:13:00.000-07:00

and I'm afraid about the way we grow old...

ÜHEST LITSIST

2009-10-10T14:44:00.001-07:00

Ütle ühe korra veel
et ma olen lipakas
ja ma võtan kohe
kõik riided seljast ära
ja astun esimese
ettejuhtuva
eelistatult paarissuhtes
meessoost isikuga
vahekorda
sest ma olen lits
mulle meeldivad mehed
ma armastan mehi
aga mehi
on vähe
ja naisi
on palju

Ja kui juba alustatud, siis mingem
ülepingutatud lõpuni
sest pohui see armastus
tunded teevad vaid haiget
ja et asjad oleks selged
võta oma mees
ja seo ta enda külge kinni
kui ta muidu ohjes ei püsi

Aga ära naeluta mulle külge tiitleid
mis peaksid mind häbenema panema
et ma olen jälle teinud kõigest seda
mis on loomulik

nagu armastus
isegi

Kadri. Kasuema

2009-10-06T02:21:00.000-07:00

"Mina aga tean, kui vastik ja halb on olla haiglane, üksik, põlatud ja peaaegu kodutu. Ma mõtlen seda nii, et alaline kurbus, solvav üksindustunne südames ning mustad muremõtted paisutasid mu südame suureks ja sellepärast nüüd mahubki sellesse nii tohutult palju rõõmu!..."

mõned luuletused

2009-10-03T10:36:00.000-07:00

Kusagil ma tean
et me kohtume jälle
salajas ja avalikult ning
alatiseks jääb meie jaoks
midagi igavest alles

Parem maailm ehk
või täiuslik hoopis
kus seadus väikese lapsena
me südames vaatamas
teineteise silmisse on

POLE NAIST, POLE NUTTU

juba klassikud on öelnud
no woman, no cry
ja mina ka enam ei viitsi
inimestes pettuda
just oma õdedes
kes on kõige salakavalamad
võib-olla sellepärast, et oleme sugulased
nendega on liiga lihtne
lähedaseks saada
üldse, naised on lipakad
tahavad aint mehi
no ei jätku mul tahtmist
neile sellepärast kaasa tunda
tahtku edasi
keppida ja petta
ma ei pea seda hinge võtma
aga unustada ka ei kavatse

Ja minge lolliks oma meeste pärast
nagu ma isegi olen läinud
kuigi midagi pole see muutnud
ja pidage mind litsiks mul on vitt ja jutt
sest ma olen täpselt samasugune
nagu teie
kuigi ma ei tahaks
eelistada venda õele
meest naisele
aga see on surnud ring
ja ma annan alla
pidage mehi kuidas tahate

Minu jaoks jäävad nad vähemalt truuks
sest ei luba tuua tähti
ja ei too ka

OLLES ARMUNUD PUHTASSE HEADUSESSE

Mõtlen laupäeva õhtul
punase teki all
kus sina täna öösel magasid
headusest
ja esialgu hakkab kuidagi kurb
sest olen viimasel ajal tahtnud
üksi jääda
nii meestest kui naistest
tüdrukutest ja poistest
kuigi nad meeldivad mulle
aga lähedale palun ärgu tulgu
soojusest intiimsusesse on võimatu

Ainult üks tüdruk maailmas
suudab mind omaette naeratama panna
kuigi ma teda isegi ei tunne
ja ometi tean paremini paljusi teisi
ent pöörduda nende poole
pole nagu mõelda temale

Puhta headuse kehastaja
ma vajan sind rohkem kui inimesi
et ma saaksin sind kaitsta
sest sina oled näidanud mulle
et maailmas headust
on veel puhast

2009-10-03T10:07:00.000-07:00

mul on ikka veel oma tunnete ülevoolavuse pärast piinlik, aga mul on tunne, et see on kaduv nähtus, sest mu emotsionaalsus on ilmselt ka mu ainuke trump, millega inimeseni jõuda. selle kõrvale jääb ainult suur häbelikkus.

2009-09-28T14:02:00.000-07:00

kui kaua peab kirjutama, et kirjutada (armastusest) nii, et see teeks oma lihtsusega relvituks, ilma, et keegi isegi julgeks midagi emotsioonide labasusest mainida?

Viivi Luik

2009-09-28T13:57:00.000-07:00

ja et sa ikka veel salaja loodaks, et ega me eales ei kohtu

2009-09-27T10:56:00.000-07:00

tõenäoliselt võiksin hakata mõtlema armastusluulekogule. pealkiri oleks vist "odav romantik".

2009-09-22T12:14:00.000-07:00

jätan puhtast häbelikkusest ülbiku mulje. ma ei pöördu kunagi nende poole, kellesse armunud olen.

2009-09-19T11:42:00.000-07:00

tahaks siukest saiti, mis defineeriks kõiki (vähemalt) eestikeelseid sõnu ja termineid.

kui ma armun

2009-09-05T04:09:00.000-07:00

siis ikka perekondade kaupa: kõik õed ja vennad on huvitavad, vanemate müstikast rääkimata

2009-09-04T15:41:00.000-07:00

ma pole vist varem tahtnud endale tunnistada või tõestada, et peale selle, et minusse armumine kustub, võin ma ka ise samamoodi/ruttu armumisest kustuda

2009-08-30T13:50:00.001-07:00

ja okei, ma hakkan tallinna suhtes ühtedel teistel põhjustel leebuma. natuke veel ja kõik on ok.

2009-08-30T13:25:00.000-07:00

mind ei huvita keskpärased inimsuhted, keskpärane noorus, viisakad ja taltsutatud suhtlustasandid

ja eriti ei huvita mind mitte mingil tasandil tublidus